airplanebooksbriefcase business cogs cross election entertainment fish house law lockmedicalpeopleselfservices socialtax
Iserfissaq

Qallunaatut

Qallunaat oqaasii alloriarfinni ukioqatigiiaannilu tamani atuartitsissutaapput.
Atuartitsissutip siunertaa

(Atuarfimmi atuartitsissutini atuartitsissutinilu qanitariissuni alloriarfiit siunertaat aamma atuartitsissutit
siunertaat kiisalu ilikkagassatut anguniagassat pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaanni § 9
tunngavigalugu.)
§ 9. Atuartitsinerup siunertaraa atuartut piginnaasaqalersinnissaat, atuarfimmi atuarfiullu avataani
ataqatigiiffinni naapertuuttuni qallunaat oqaasiinik oqaluinnarluni allallunilu atorneqartunik
paasinnillutillu atuisinnaanngortillugit.
Imm. 2. Atuartitsinerup atuartut ilisimasaannik paasissutissanillu katersinissamut kajumissusiat
pisinnaasaallu annertusassavai, namminnerlu misigisimasaminnik, ilisimasaminnik
isummersuutiminnillu saqqummiussisinnaanerat siuarsassallugu.
Imm. 3. Atuartitsinerup kingunerisa ilagissavaat, atuartut misigissammassuk oqaatsit
attaveqaqatigiinnermi aamma ilisimasanik misilittakkanillu ingerlatitseqqinnermi sakkuunerat
pingaarutillik. Atuartitsinerup atuartut inooqatigiissutsikkut peqataanissaannut piareersassavai,
kiisalu atuartut namminneq atugarisaminnut allallu atugarisaannut naleqqiullugu oqaatsinik
atuinissaannut kaammattussallugit.
Imm. 4. Atuartitsinerup kingunerisa ilagissavaat, atuartut kulturit inuiaqatigiillu oqaatsinik atuiffiit
allat pillugit ilisimasaqalernerat. Aammattaaq atuartitsinerup atuartut Danmarkimi kulturi
inuunermilu atugarisat aamma Kalaallit Nunaanni Danmarkimilu oqaatsit kulturillu imminnut
ataqatigiinnerat pillugit paasisaqartissavai.

Siunertaq pillugu oqaaseqaat

Siunertaq ima aaqqissugaavoq: Imm. 1-imi allaatigineqarput atuartup atuartitsissummi ilisimasassatut pisinnaasassatullu angusassai. Imm. 2-mi allaatigineqarput atuartup inuttut inerikkiartornera namminerlu oqaatsitigut pisinnaasami atornissai, inummi namminermiittut. Imm. 3-mi pineqarput atuartup allanik peqateqarluni pisinnaasaminik paasinnillunilu atuinissaa, inoqateqarneq. Imm. 4-mi allaatigineqarput atuartup inissisimaffia aammalu sumiiffimmini nunat tamalaat akornanni pisinnaasaminik atuinera.

Atuartitsissutip ilisarnaataa
Atuartut amerlanerpaartaanut qallunaat oqaasii allamiut oqaasiisut siullertut inissisimapput,
atuartitsinerullu siunertaraa atuartut ilinniarnerminni qallunaat oqaasiinik atuisinnaalernissaat.
Atuartitsissutip atuartut oqaatsinik paasinninnerat oqaatiginninnissaminnullu sungiussinissaat
ineriartortissavai, aammalu namminneq isigisaminnut, pingaartitaminnut naliliinerminnullu
naleqqiussisinnaalernissaat. Ilutigalugu atuartut allamiut oqaasiinik pigiliussinissaat
nukittorserneqassaaq oqaatsinillu ilinniarneq sulissutigineqarluni, oqaatiginiakkat
aaqqissuunneqarlutik aamma tamatigoortumik, atuarfimmilu suliaqarnermi inoqatinillu
peqateqarnerni assigiinngitsuni oqalunnermi allannermilu oqaatsit siunertalimmik atorneqassallutik.
Atuartitsissutip atuartut oqaatsinik oqaatiginneriaatsinillu assigiinngitsunik ilinniarnerminni
eqqumaffeqarnissaat, atuagarsornermi taaguutit, saqqummeeriaatsit takussaasut il.il.
ineriartortissavai. Tamanna pitsaanerusarpoq atuartitsissutit akimorlugit suligaanni, taakkunani
ileqquusut assigiinngitsut, tusagassiuutit atortullu tamatigoortumik atuartitsinerup
allanngorartuunissaanik periarfissiineri atorluaraanni.
Atuartitsissutip qitiutitarai: tusarnaarneq, oqalunneq, atuarneq, allanneq aammalu
oqaasertussusermik suliaqarneq.
Qallunaatut oqaatsit aaqqissuussamik atuartitsissutaassapput, aammalu atuartitsissutini
atuartitsissutinilu qanitariissuni paasissutissanik ujarlernermi sakkutut atorneqassallutik. Taamallu
allaatigisat tusagassiuutillu qallunaatoortut atuartitsissutini allanittaaq atorneqartarnissaat
pissusissamissuussaaq.
Atuartut qallunaat oqaasiinik suliaqarneq atuinerlu sungiussimassavaat, aamma atuartitsinerup
avataani, taamaalillutik avatangiisit oqaatsit attaveqaatitut sakkutullu atornissaanik periarfissiinerat
atorluassavaat.
Naliliineq

Naliliineq tassaavoq ilikkagassatut anguniagassat aallaavigalugit atuartut ulluinnarni atuarnerminni
pissarsiaannik ingerlaavartumik naliliisarneq, ikorfartuineruvoq isumassarsiornarlunilu.
Atuartut ulluinnarni assigiinngitsorpassuartigut nalilerneqarsinnaapput. Naliliineq pitsaasarpoq
atuartitsinermi siunertaq atuartunut aammalumi angajoqqaanut ersarikkaangat. Ilaatigut piariikkat
inerneri nakkutiginiarlugit nalilerneqakkajunnerusarput. Allatigulli naliliinerit siunissamut
ungasinnerusumut isiginiarnerusarput, tassani suliat qangarnisaanerusut nutaanerusullu, suleriaatsit
atuartitsinermilluunniit ingerlatsinerit, ukiup alloriarfiulluunniit ingerlanerani piffissamik
isumaqatigiissuteqarnikkut sanilliunneqarsinnaasarput. Ulluinnarni piffissallu annertunerusut
akuttoqatigiissaarlugit naliliisarnerit pingaaruteqarput. Naliliineq tassaavoq atuartut, angajoqqaat
ilinniartitsisullu ataatsimut atuartup ineriartornerata malinnaaffiginissaanut sakkussaq, aammalu
atuartup suliaqarnerni, ingerlataqarnerni alloriarfinnilu tamani anguniagassanik angusaqarnissaanik
qulakkeerinnittussaasoq.

Qisuariarfiginninneq
Qisuariarfiginninneq tassaavoq atuartitsissummi sulianik sulinerullu ingerlaneranik utertiffiginninneq.
Tassani ilinniartitsisumit atuartumuunerusarpoq, atuartulli imminnut aamma qisuariarfigisinnaapput.
Qisuariarfiginnittarneq atuartut ataatsimoornerannut iluaqutissartaqarsinnaavoq. Ilinniartitsisup
qisuariarfiginninneq atuartitsissummik eqqarsaatersorfiusunngorlugu sinaakkusersinnaavaa.
Qisuariarfiginninneq ima takutinneqarsinnaavoq:
• Suna siunertaava?
• Atuartoq siunertamut naleqqiulluni sumiippa?
• Anguniagassap angunissaanut alloriarnissaq tulleq suua?

Ilikkagassatut anguniagassat 

Sigurd Kastrup Solvig

Skolekonsulent Dansk, Engelsk, 3. fremmedsprog, IT i undervisningen

(+299) 34 62 15

sika@nanoq.gl

Kingullermik nutarterneqarpoq: 25. april 2024